Kuidas kiita oma last õigesti
Kiida lapsi õigesti: "sa oled tark" vs. "tubli töö"
Lühidalt
Kuidas me lapsi kiidame, mõjutab nende enesekindlust. Carol Dwecki uuringud näitavad, et pingutuse eest kiitmine ("sa töötasid kõvasti") soodustab kasvamise mõtteviisi, samas kui võimete eest kiitmine ("sa oled nii tark") võib panna lapsed väljakutseid vältima.
"Kui osav sa oled!" See tuleb kergesti suust ja on mõeldud heatahtlikult. Kuid uurimused kiituse toimimise kohta on paljusid vanemaid üllatanud: selline kiitus, mis kiidab lapse võimeid, võib tegelikult muuta lapse vastupidavamaks raskustele. Samas kiitus, mis rõhutab lapse pingutust, kasvatab vastupidavust.
See ei tähenda, et peaksid kiitmise lõpetama — vastupidi. Oluline on mida sa kiidad. See juhend käsitleb Carol Dwecki läbimurdelist uurimust kasvamise mõtteviisist ja annab sulle konkreetseid näiteid, mida öelda selle asemel, mida me loomulikult ütleme.
Carol Dwecki uurimuse kokkuvõte
Kuulsas katses saavutasid pingutuse eest kiidetud lapsed järgnevatel väljakutsetel märkimisväärselt paremaid tulemusi kui võimeid kiidetud lapsed.
Stanfordi psühholoog Carol Dweck viis 1990ndatel läbi mitmeid katseid, mis on tänapäeval klassikaks. Lapsed lahendasid ülesande ja neid kiideti kas nende intelligentsuse ("sa pead olema väga tark") või pingutuse ("sa pead kõvasti tööd tegema") eest. Erinevus oli dramaatiline: pingutuse eest kiidetud lapsed valisid sagedamini raskemaid ülesandeid, püsisid raskuste korral kauem ja saavutasid paremaid tulemusi — samal ajal kui võimeid kiidetud lapsed vältisid väljakutseid kartuses "paljastada", et nad polegi nii targad. Uuringut on laialdaselt tsiteerinud näiteks National Library of Medicine.
Fikseeritud vs. kasvamise mõtteviis
Fikseeritud mõtteviis näeb võimeid kaasasündinutena ja muutumatutena; kasvamise mõtteviis näeb neid arenevatena pingutuse kaudu. See, kuidas me kiidame, suunab lapsi ühes või teises suunas.
Kui me kiidame võimeid, saadame alateadlikult sõnumi: "Sul on see või sul pole seda." See on fikseeritud mõtteviis. Laps võib hakata mõtlema, et kui ta peab pingutama, siis ta pole ehk päris tark — parem on mitte proovida keerulist. Kui me aga kiidame pingutust, strateegiat ja edusamme, õpib laps, et võimed arenevad tööga. See on kasvamise mõtteviis, mis on seotud suurema vastupidavuse ja õppimisrõõmuga.
Mida võid selle asemel öelda
Väike harjutus on vajalik kiituse ümberkujundamiseks. Siin on konkreetsed näited:
- Selle asemel, et öelda "sa oled nii tark" → "sa jätkasid, kuigi see oli raske"
- Selle asemel, et öelda "ilus joonistus" → "näen, et kasutasid palju värve — räägi sellest"
- Selle asemel, et "sa oled matemaatikageenius" → "see, kuidas sa selle välja arvutasid, oli nutikas"
- Sõna "täiuslik!" asemel → "sa harjutasid ja nüüd oskad seda"
Kiida pingutust — ka siis, kui tulemus jääb saavutamata
Growth mindset tähendab ka pingutuse tunnustamist siis, kui ei õnnestu. "Sa töötasid kõvasti, vaatame, mis valesti läks" on väärtuslikum kui vaikimine või ainult lohutamine.
Tõeline proov tuleb siis, kui laps ebaõnnestub. Siis on ahvatlev kas lohutada ("see ei ole midagi") või vaikida. Kuid growth-lähenemine tunnustab pingutust ja suunab pilgu tulevikku: "Sa pingutasid. Mida saaksime järgmisel korral teisiti proovida?" Nii õpib laps, et vead on osa õppimisest — mitte tõend võimete puudumisest. Terviseamet rõhutab just lapse usku enda suutlikkusse kui heaolu keskset osa.
Kas võib liiga palju kiita?
Jah. Pidev ja liigne kiitus võib kaotada oma väärtuse ja isegi tekitada survet — eriti kui laps tunneb, et ta peab pidevalt sooritama, et tunnustust väärida. Uuringud viitavad ka sellele, et liigne kiitus madala enesehinnanguga lastele võib mõjuda vastupidiselt. Oluline ei ole kiita rohkem, vaid kiita spetsiifiliselt ja siiralt.
Kirjeldav tunnustus — "sa panid kõik klotsid tagasi kasti" — toimib sageli tugevamalt kui üldine "tubli!", sest see ütleb lapsele täpselt, mis tal hästi läks. See on tähelepanu vorm, mis kasvatab nii oskust kui enesehinnangut.
Viis, kuidas me kiidame, on üks kättesaadavamaid vahendeid, mis meil vanematena on. Keskendudes võimete asemel pingutusele, strateegiale ja edusammudele, aitad sa oma lapsel arendada vastupidavust, julgust väljakutsetega toime tulla ja rõõmu õppimisest.
See kehtib koolis, spordis ja köögis, kui laps esimest korda ise süüa teeb ja on tulemuse üle uhke. Kui soovid rohkem konkreetseid vahendeid igapäevaseks suhtlemiseks oma lapsega, vaata meie inspiratsiooniblogi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas on halb öelda lapsele "sa oled nii tark"?
See ei ole aeg-ajalt kahjulik, kuid kui võimekuse kiitus muutub valdavaks, võib see soodustada fikseeritud mõtteviisi. Kiida pigem pingutust, strateegiat ja edusamme.
Mis on growth mindset?
See on usk, et võimeid saab arendada pingutuse ja harjutamise kaudu, vastandina fikseeritud mõtteviisile, kus võimed on kaasasündinud ja muutumatud.
Kuidas kiita, kui mu laps ebaõnnestub?
Tunnusta pingutust ja vaata tulevikku: "Sa pingutasid. Mida saaksime järgmisel korral teisiti proovida?" See õpetab lapsele, et vead on loomulik osa õppimisest.
Kas last võib liiga palju kiita?
Jah. Liigne ja üldine kiitus võib kaotada väärtuse ja tekitada soorituse survet. Spetsiifiline, siiras ja kirjeldav tunnustus toimib paremini kui pidev "tubli!".
Mis on parem kui öelda "tubli"?
Kirjelda täpselt, mida laps tegi: "Sa jätkasid, kuigi see oli raske" või "sa panid kõik klotsid õigesse kohta". See ütleb lapsele täpselt, mis tal õnnestus.